LISAÜLESANNE
|
TULIKALISED
|
KELLUKALISED
|
MAILASELISED
|
LEHED
|
Tavaliselt
abilehtedeta, lihtsad, jagused või lõhised, paiknevad vahelduvalt
või vastakult
|
|
Lehed võivad olla nii vastakuti kui ka vahelduvalt
|
ÕIED
|
Õied on väga mitmesuguse ehitusega. Ühtedel
on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv
ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine.
Teistel
on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid:
kannus, sügomorfne õiekate
|
Kellukaliste
õis on korrapärane ja viietine, õie
värvus on kas valge või kollane.
Õiekate on kaheli, tupp- ja kroonlehed on liitlehised
|
Õied on enamasti sügomorfsed
(ainult
ühe sümmeetriatasandiga jagatavad).
Tupp- ja kroonlehed on enamasti 4 või 5 tipmega.
Tolmukate arv kas 2, 4 või 5
|
VILJAD
|
Viljad
on enamasti koguviljad (koosnevad kukkurviljadest või pähklikestest) või marjad
|
Vili
on kupar
|
|
MUU
INFO
|
Tulikalised
sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on
heina- ja karjamaadel soovimatu komponent. Enamasti on tulikalised
dekoratiiv- ja ravitaimed
|
|
|
KASUTATUD MATERJALID:
- http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81
- http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=845
- http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/index.html
- https://et.wikipedia.org/wiki/Tulikalised
- https://et.wikipedia.org/wiki/Kellukalised
- https://et.wikipedia.org/wiki/Mailaselised
Mõttekaarti täiustamiseks võiks lisada näiteid.
VastaKustuta