Ülesanne 1: Põhimõisted

Rohttaimede all mõistetakse kõiki aianduses kasutatavaid rohtseid taimi.

OLULISI DEFINITSIOONE

 TAKSONOOMILINE HIERARHIA
Keskne taksonoomiline ühik on liik. Põhiühikuid on kokku seitse. Liigist kõrgemad üksused on perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik. Need paigutuvad süstemaatikas hirerarhia põhimõttel. Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ainult ühte seltsi, iga selts ainult ühte klassi, iga klass ainult ühte hõimkonda ja iga hõimkond ainult ühte riiki. Aga ühte perekonda võib kuuluda palju liike, ühte sugukonda võib kuuluda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi, ühte klassi palju seltse, ühte hõimkonda mitu klassi ja ühte riiki mitmeid hõimkondi.

VEEL DEFINITSIOONE!

Alamliik on püsiva eritunnusega taimerühm, mis erineb morfoloogiliselt ehk ehituslikult tunduvalt teiste selle liigi taimedest. Alamliigi tekkimise põhjused võivad olla geograafilised või ökoloogilised. Alamliigil on enamasti oma leviala. 

Teisend ehk varieteet on vähemalt ühe vähemtähtsa päriliku tunnuse poolest liigist erinev taimerühm. 

Vorm erineb põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse poolest. 

Hübriid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristumisel ilma inimese vahelesegamiseta. Looduses tekib hübriide suhteliselt harva. Sagedamini toimub hübridiseerumine kultuuri tingimustes, st inimese osalemisel selles protsessis. Kui inimene valib teadlikult vanemvorme soovitud omadustega uute vormide saamiseks ja ristab need omavahel, saab ta uued sordid.

Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustada ka ristandid, kelle mõlemad vanemad on teada. Nt nartsisside, tulpide, daaliate jt sordirühmad.

• INTRODUKTSIOON on inimese poolt taimede asustamine esialgsest levikupaigast seni hõlmamata aladele. Juhutulnukaid ei loeta introdutsentideks, sest on sisse tulnud teadliku tegevuseta. 
• AKLIMATISATSIOON asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga.  
• KULTUURISTAMINE on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses.  
• NATURALISEERUMINE on mõne kultuurliigi tungimine looduslikku taimkattesse (nt Sosnovski karuputk Eesti looduses). 
• METSISTUMINE on kultuuris olnud taime püsimine esialgsel kasvukohal ilma inimese hoolduseta.   

Kuidas kirjutada taimede ladinakeelseid nimesid?

1. taime ladinakeelne nimi on kahesõnaline
2. esimene sõna (perekonnanimi) kirjutatakse suure tähega
3. teine sõna (liigi epiteet) kirjutatakse väikese tähega
4. suur täht (või mitu) liiginime järel tähistab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime
5. trükitud tekstis kirjutatakse liiginimi kaldkirjas (kursiivis)
6. käsikirjas tõmmatakse taimenimele laineline joon alla

NÄITEKS: Convallaria majalis L; Aster alpinus L.

Kuidas kirjutada taimede eestikeelseid nimesid?

1. trükitud tekstis kirjutatakse püstkirjas
2. läbiva väikese algustähega (isegi kui taime nimi sidaldab kohanime)
3. erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonnanimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest

NÄITEKS: sidrunmeliss, mehhiko päsmaslill, peruu füüsal, Thunbergi kurereha
 
Kuidas kirjutada sordi nimesid?

1. sordi nimi kirjutatakse ülakomade vahele või
2. tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety)
3. sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega.

NÄITEKS: erekollane krookus 'Golden Yellow' või erekollane krookus cv Golden Yellow

Kuidas kirjutada alamliigi nimesid?

1. alamliigi nimi koosneb kolmest sõnast (perenimest, liigi epiteedist ja alamliigile viitavast sõnast)
2. liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp (subspecies)

NÄITEKS: kompaktne nelk- Dianthus barbatus subsp. compactus või Dianthus barbatus ssp. compactus

Kuidas kirja panna teisendit?

1. teisendit tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga var.

NÄITEKS: krookusliilia- Lilium bulbiferum var. croceum
 
Kuidas kirja panna vormi?

1. vormi tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga f.

NÄITEKS: Okami hosta- Hosta sieboldii f.okamii, suureõielise kuldkinga kollaseõieline vorm- Cypripedium macranthon f. luteum.
 
Kuidas kirja panna hübriidi?

1. hübriidi nimi koosneb kahest sõnast (perenimest ja liigi epiteedist)
2. perenime ja liigi epiteedi vahele märgitakse ristike (x)

NÄITEKS: erekollane krookus- Crocus x luteus või hübriidpetuunia- Petunia x hybrida, mis on saadud Petunia axillaris x Petunia integrifolia

Lisaülesanne

1. Sort 'Golden Yellow'
2. Liiginimi eesti keeles: erekollane krookus
3. Liiginimi ladina keeles: Crocus x luteus Lam.
4. Perekond eesti keeles: krookus, Crocus
5. Sugukond: võhumõõgalised, Iridaceae
6. Tunnus: hübriidi näitab ladinakeelses nimes olev x

Foto pärineb aadressilt: http://dianescottagegarden.blogspot.com.ee/2014/05/spring-flowers-and-new-look.html

KASUTATUD MATERJALID
http://www.ut.ee/taimenimed/
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=74
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=826
http://systemaatikaterminid.weebly.com/taksonid.html