Rohttaimede all mõistetakse kõiki aianduses kasutatavaid rohtseid taimi.
OLULISI DEFINITSIOONE
TAKSONOOMILINE HIERARHIA
Keskne taksonoomiline ühik on liik. Põhiühikuid on kokku seitse. Liigist kõrgemad üksused on perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik. Need paigutuvad süstemaatikas hirerarhia põhimõttel.
Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte
sugukonda, iga sugukond ainult ühte seltsi, iga selts ainult ühte klassi, iga klass ainult ühte hõimkonda ja iga hõimkond ainult ühte riiki. Aga ühte perekonda võib kuuluda palju liike, ühte sugukonda võib
kuuluda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi, ühte klassi palju seltse, ühte hõimkonda mitu klassi ja ühte riiki mitmeid hõimkondi.
VEEL DEFINITSIOONE!
Alamliik on
püsiva eritunnusega taimerühm, mis erineb morfoloogiliselt ehk
ehituslikult tunduvalt teiste selle liigi taimedest. Alamliigi tekkimise
põhjused võivad olla geograafilised või ökoloogilised. Alamliigil on
enamasti oma leviala.
Teisend ehk varieteet on
vähemalt ühe vähemtähtsa päriliku tunnuse poolest liigist erinev
taimerühm.
Vorm erineb
põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse poolest.
Hübriid on
saadud kahe või enama loodusliku liigi ristumisel ilma inimese
vahelesegamiseta. Looduses
tekib hübriide suhteliselt harva. Sagedamini toimub hübridiseerumine
kultuuri tingimustes, st inimese osalemisel selles protsessis. Kui
inimene valib teadlikult vanemvorme soovitud omadustega uute vormide
saamiseks ja ristab need omavahel, saab ta uued sordid.
Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustada ka ristandid, kelle mõlemad vanemad on teada. Nt nartsisside, tulpide, daaliate jt sordirühmad.
- INTRODUKTSIOON on inimese poolt taimede asustamine esialgsest levikupaigast seni hõlmamata aladele. Juhutulnukaid ei loeta introdutsentideks, sest on sisse tulnud teadliku tegevuseta.
- AKLIMATISATSIOON asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga.
- KULTUURISTAMINE on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses.
- NATURALISEERUMINE on mõne kultuurliigi tungimine looduslikku taimkattesse (nt Sosnovski karuputk Eesti looduses).
- METSISTUMINE on kultuuris olnud taime püsimine esialgsel kasvukohal ilma inimese hoolduseta.
Kuidas kirjutada taimede ladinakeelseid nimesid?
- taime ladinakeelne nimi on kahesõnaline
- esimene sõna (perekonnanimi) kirjutatakse suure tähega
- teine sõna (liigi epiteet) kirjutatakse väikese tähega
- suur täht (või mitu) liiginime järel tähistab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime
- trükitud tekstis kirjutatakse liiginimi kaldkirjas (kursiivis)
- käsikirjas tõmmatakse taimenimele laineline joon alla
NÄITEKS: Convallaria majalis L; Aster alpinus L.
Kuidas kirjutada taimede eestikeelseid nimesid?
- trükitud tekstis kirjutatakse püstkirjas
- läbiva väikese algustähega (isegi kui taime nimi sidaldab kohanime)
- erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonnanimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest
NÄITEKS: sidrunmeliss, mehhiko päsmaslill, peruu füüsal, Thunbergi kurereha
Kuidas kirjutada sordi nimesid?
- sordi nimi kirjutatakse ülakomade vahele või
- tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety)
- sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega.
NÄITEKS: erekollane krookus 'Golden Yellow' või erekollane krookus cv Golden Yellow
Kuidas kirjutada alamliigi nimesid?
- alamliigi nimi koosneb kolmest sõnast (perenimest, liigi epiteedist ja alamliigile viitavast sõnast)
- liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp (subspecies)
NÄITEKS: kompaktne nelk- Dianthus barbatus subsp. compactus või Dianthus barbatus ssp. compactus
Kuidas kirja panna teisendit?
- teisendit tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga var.
NÄITEKS: krookusliilia- Lilium bulbiferum var. croceum
Kuidas kirja panna vormi?
- vormi tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga f.
NÄITEKS: Okami hosta- Hosta sieboldii f.okamii, suureõielise kuldkinga kollaseõieline vorm- Cypripedium macranthon f. luteum.
Kuidas kirja panna hübriidi?
- hübriidi nimi koosneb kahest sõnast (perenimest ja liigi epiteedist)
- perenime ja liigi epiteedi vahele märgitakse ristike (x)
NÄITEKS: erekollane krookus- Crocus x luteus või hübriidpetuunia- Petunia x hybrida, mis on saadud Petunia axillaris x Petunia integrifolia
Lisaülesanne
1. Sort 'Golden Yellow'
2. Liiginimi eesti keeles: erekollane krookus
3. Liiginimi ladina keeles:
Crocus x luteus Lam.
4. Perekond eesti keeles: krookus,
Crocus
5. Sugukond: võhumõõgalised,
Iridaceae
6. Tunnus: hübriidi näitab ladinakeelses nimes olev x
Foto pärineb aadressilt:
http://dianescottagegarden.blogspot.com.ee/2014/05/spring-flowers-and-new-look.html
KASUTATUD MATERJALID
http://www.ut.ee/taimenimed/
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=74
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=826
http://systemaatikaterminid.weebly.com/taksonid.html
