Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, mitmesugust kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikeheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on näiteks luga ja hundinui.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka üheaastaseid taimi, kelle eluiga kestab ühe hooaja. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised harunevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud. 

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. aas-rebasesaba

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris. hiina siidpööris 'Gracillimus'

 

Kõrrelisi kasutatakse aias veekogude ääres, kiviktaimlas, anumates, istutusaladel, suvelillepeenardes ja taimekastides. Nad on armastatud taimed, sest nad on üsnagi vähenõudlikud, sobivad mitmesugustesse kasvukohtades ning looduslikkuse mulje kandjad, neid saab kasutada lilleseadete valmistamisel ja nad on dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis jagamine. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil või lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning lehti. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilvine, varjuline päev.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelkõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (harilik sinihelmikas ‘Moorhexe’ ja hiina siidpööris 'Zebrina'), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõnede liigide seemned vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad seemned idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juunikuus.

 

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, jänesesaba

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, lumi-piiphein

 



























Kokku tegin 15 parandust/täiendust- need tegin punast värvi!

Kasutatud kirjandus:

Rausch, A. Püsililleleksikon. 2004
Visnapuu, A. Kodu & Aia praktiline aiavihik. Kõrrelised. 2015
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3122
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=944
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125

Kasutatud pildid:
https://www.flickr.com/photos/nestmaker/3923250376
http://www.pflanzenreich.com/luzula-nivea-schneemarbel-weisse-hainsimse.html
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/luzula-nivea-lumi-piiphein-618
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=965
http://www.asturnatura.com/fotografia/flora/briza-maxima/2623.html
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1518&product_cat_id=87&kind_id=160
http://www.osta.ee/janesesaba-8-seemet-44454465.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Alopecurus_pratensis#/media/File:Alopecurus_pratensis_Grote_vossenstaart.jpg