Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste
hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, mitmesugust kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste
all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikeheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade
kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised
toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikselist kasvukohta. Pool-
või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede
värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas
mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga
hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on näiteks luga ja hundinui.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased
rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka üheaastaseid taimi, kelle eluiga kestab ühe hooaja. Varred on
kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised
harunevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid.
Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest.
Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.
Joonis 2. Hulgaõieline pööris. hiina siidpööris 'Gracillimus'
|
Kõrrelisi kasutatakse aias veekogude ääres, kiviktaimlas, anumates, istutusaladel, suvelillepeenardes ja taimekastides. Nad on
armastatud taimed, sest nad on üsnagi vähenõudlikud, sobivad mitmesugustesse kasvukohtades ning looduslikkuse mulje kandjad, neid saab kasutada lilleseadete valmistamisel ja nad on dekoratiivsed.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu
teisigi rohtseid taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb
nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad.
Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta
iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid
kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg valitakse, sest
sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste
jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral
on otstarbekam ette võtta hoopis jagamine. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse
käte abil või lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab
jääma terveid juuri ning lehti. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks
valitakse pilvine, varjuline päev.
Vegetatiivset paljundamist
kasutatakse eelkõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (harilik sinihelmikas ‘Moorhexe’ ja hiina siidpööris 'Zebrina'), kuna seemnetega
paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise
suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada.
Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna
nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Seemnete
külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõnede liigide seemned vajavad idanemisel
valgust. Samuti võivad seemned idaneda kaua.
Seemnetega
paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba
ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel otse
peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti,
kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles
pärast kevadiste öökülmade möödumist, juunikuus.
Joonis 3. Üheaastane kõrreline, jänesesaba |
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline, lumi-piiphein |
Kokku tegin 15 parandust/täiendust- need tegin punast värvi!
Kasutatud kirjandus:
Rausch, A. Püsililleleksikon. 2004
Visnapuu, A. Kodu & Aia praktiline aiavihik. Kõrrelised. 2015
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3122
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=944
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
Kasutatud pildid:
https://www.flickr.com/photos/nestmaker/3923250376
http://www.pflanzenreich.com/luzula-nivea-schneemarbel-weisse-hainsimse.html
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/luzula-nivea-lumi-piiphein-618
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=965
http://www.asturnatura.com/fotografia/flora/briza-maxima/2623.html
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1518&product_cat_id=87&kind_id=160
http://www.osta.ee/janesesaba-8-seemet-44454465.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Alopecurus_pratensis#/media/File:Alopecurus_pratensis_Grote_vossenstaart.jpg