Saage tuttavaks, see on lillkapsas ehk õisikkapsas (Brassica oleracea var. botrytis).
Arvatakse, et lillkapsas pärineb Vahemere idakaldalt. Esimesed andmed tema kohta pärinevad araabia botaanikutelt. 19. sajandist alates kasvatatakse lillkapsast edukalt paljudes maades.
LILLKAPSA KASVUNÕUDED:
*Vajab toitainerohket mulda: lämmastikku (lehtede moodustumiseks), fosforit, kaaliumi, kaltsiumi (ilma selleta õisik pruunikas või mädane), bolübdeeni ja boori.
*Vajab päikesepaistelist kasvukohta.
*Vajab toitainerohket mulda: lämmastikku (lehtede moodustumiseks), fosforit, kaaliumi, kaltsiumi (ilma selleta õisik pruunikas või mädane), bolübdeeni ja boori.
*Vajab päikesepaistelist kasvukohta.
*Niiskusenõudlik
kultuur, eriti lehtede moodustumise ja kasvu ajal.
*Õisikud
moodustuvad temperatuuril +15 kuni +18 kraadi.
*Eelistab
kergeid liivsavimuldasid (sobiv pH 6,5-7,5 seega nõrgalt happeline või
neutraalne).
TOIDUKS KASUTAMINE JA KEEMILINE KOOSTIS:
*Lillkapsas kuulub dieetköögiviljade hulka. Toiduks tarvitatakse õisikut, mis koosneb mahlakatest lühikestest, mitmekordselt harunenud ja tihedalt üksteise kõrval asetsevatest õievartest koos vähearenenud õiepungadega.
*Lillkapsas kuulub dieetköögiviljade hulka. Toiduks tarvitatakse õisikut, mis koosneb mahlakatest lühikestest, mitmekordselt harunenud ja tihedalt üksteise kõrval asetsevatest õievartest koos vähearenenud õiepungadega.
*Õisiku
toiteväärtus on suur, kuid kestaine- ja sinepiõlisisaldus on väike, seepärast
sobib ta mao- ja soolehaigetele. Tänu õrnale rakustruktuurile on kergesti
seeditav köögivili. Sobib söögiks seedetraktihaiguste korral. Sisaldab
rohkesti vitamiine ja mineraalaneid (foolhapet, kaaliumi, B6-vitamiini, vaske). Lillkapsa valk on kergesti omastatav ja
selles on palju aminohappeid (kõige rohkem glutamiinhapet ja aspartaamhapet). Märkimisväärselt on temas ka c-vitamiini.
*Lillkapsast saab valmistada maitsvaid roogi, ta sobib konserveerimiseks ja sügavkülmutatult säilitamiseks.
*Lillkapsast saab valmistada maitsvaid roogi, ta sobib konserveerimiseks ja sügavkülmutatult säilitamiseks.
KASVATAMISE VÕIMALUSED:
Varajase saagi saamiseks külvatakse märtsi II dekaadil külvikassetidesse või kastidesse. Soovitav on külvata kahenädalaste vahedega, et saak valmiks pidevalt. Viimane külv tehakse hiljemalt 15. juunil.
Varajase saagi saamiseks külvatakse märtsi II dekaadil külvikassetidesse või kastidesse. Soovitav on külvata kahenädalaste vahedega, et saak valmiks pidevalt. Viimane külv tehakse hiljemalt 15. juunil.
Otse avamaale külvatakse mai I ja II poolel.
Istikud istutatakse kasvukohale mai esimestel päevadel. Taimede vahekaugus oleneb sordist, kuid enamasti on see 30-45cm. Enne istutamist tuleks taimi karastada. Umbes nädala aja jooksul tuleks istikud viia õue ja ööseks tuppa tagasi tuua. Istikud võib katta kattelooriga, see kiirendab taimede arengut ja saagi valmimist.
HOOLDUS JA SAAGIKORISTUS:
*Kasvuajal haritakse reavahesid korduvalt. Viimase harimise ajal taim mullatakse.
*Kui kapsapead välja arenevad painuta mõni leht üle selle, nii hoiad ära päikesepõletuse ja vajadusel pakud kaitset külma eest.
*Kui pead on saavutanud paraja suuruse lõika need ära. Õisiku pea läbimõõt peab olema vähemalt 8cm. *Pead on parimad värskelt, kuid need võib ka mõneks päevaks külmkappi panna.
KAHJURITE TÕRJE:
*Kahjuritega võitluses on efektiivne nende käsitsi ära korjamine (ussid, munad).
*Proovige sellist liblikate hirmutamise meetodit. Pange keppide otsa tühjad munakoored ja pange taimede vahele.
*Püstita taimede ümber võrk maksimaalse võrgusilmasuurusega 1cm. See hoiab eemale kapsaliblikad ja linnud.
*Taimi pritsitakse küüslaugu leotisega, millele on lisatud seepi. 300 gr küüslauku riivida ja lisada 10 liitrile veele, lasta seista ning kurnata ja lisada 50-100 gr riivitud seepi.
Tuttavate valgepäiste lillkapsaste kõrval on olemas ka selliseid, mille pea on hoopis värvikalt lilla, oranž või roheline.
KAHJURITE TÕRJE:
*Kahjuritega võitluses on efektiivne nende käsitsi ära korjamine (ussid, munad).
*Proovige sellist liblikate hirmutamise meetodit. Pange keppide otsa tühjad munakoored ja pange taimede vahele.
*Püstita taimede ümber võrk maksimaalse võrgusilmasuurusega 1cm. See hoiab eemale kapsaliblikad ja linnud.
*Taimi pritsitakse küüslaugu leotisega, millele on lisatud seepi. 300 gr küüslauku riivida ja lisada 10 liitrile veele, lasta seista ning kurnata ja lisada 50-100 gr riivitud seepi.
Tuttavate valgepäiste lillkapsaste kõrval on olemas ka selliseid, mille pea on hoopis värvikalt lilla, oranž või roheline.
MAITSETAIM!
Suure mungalille kodumaa on Lõuna-Ameerika.
Ta kultuuristati dekoratiivtaimena juba 17. sajandil ning temast on
aretatud mitmeid sorte. Arvatavasti levis mungalill Euroopas ja sattus
ka Eestisse munkade vahendusel, kes teda kasvatasid kloostriaedades kui
lillekultuuri, ravitoimelist salatitaime ning viinamäetigude söödataime.
Kasutatud kirjandus:
Halsall, L. Sinu köögiviljaaed. 2013
Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed.1986
Kleerman, M. Köögiviljad aeda. 2003
Paasik, T. Moodne köögiviljaaed.2008
Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill#/media/File:Tropaeolum_majus_2005_G1.jpg
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Bloemkool.jpg
https://www.foodforests.eu/products/tropaeolum-majus-nasturtium-gleam-mixed-semi-double
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Cavolfiore_2_da_TRATTORIA_MARCO.JPG
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:PurpleCauliflower.jpg
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Cauliflower_Fractal_AVM.JPG
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill
http://blogi.ee/kerttuaed/category/lillkapsas/
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Cavolfiore_2_da_TRATTORIA_MARCO.JPG
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:PurpleCauliflower.jpg
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Cauliflower_Fractal_AVM.JPG
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill
http://blogi.ee/kerttuaed/category/lillkapsas/
