Virtuaalherbaarium

AVAMAATAIMEDE VIRTUAALHERBAARIUM!

PÜSILILLED (8)
Päikeselisele kasvukohale
1. Varajane pojeng 'Rubra Plena' (Paeonia officinalis 'Rubra Plena').
Perekond pojeng (Paeonia), sugukond pojengilised (Paeoniaceae).
Päritolumaa: Hiina, Ida-Aasia.
Mõõtmed: kõrgus 60-70cm, ruutmeetrile üks taim.
Haabitus: tugev tihe põõsasjas puhmik, jämenenud lihakate juurtega
Dekoratiivsuse aeg: juuni 2-3 nädal.
Kasvukoht: päikeseline, sügavapõhjaline toitaineterikas liivsavimuld, mõõdukalt niiske, kergelt happeline.

Paeonia officinalis 'Rubra Plena', Värska, 29.05.2016

2. Pehme kortsleht (Alchemilla mollis)
Perekond kortsleht (Alchemilla), sugukond roosõielised (Rosaceae).
Päritolumaa: Kaukasuse mäestik ja Karpaadid.
Mõõtmed: kõrgus 40-50cm, ruutmeetrile 4-11 taime.
Haabitus: tugevasti laiuv, roomava risoomiga põõsasjas puhmas.
Dekoratiivsuse aeg juuni-august
Kasvukoht: päiksepaisteline või poolvari, parasniiske aiamuld.

Alchemilla mollis, Räpina, 04.07.2016

Varjulisele kasvukohale
3. Süstjalehine hosta (Hosta lancifolia).
Perekond hosta (Hosta), sugukond liilialised (Liliaceae).
Päritolumaa: Jaapan, Hiina, Korea.
Mõõtmed: kõrgus 20-55cm, ruutmeetrile 6-11 taime
Haabitus: aeglase kasvuga habras puhmik, lühikese risoomi ja lihakate juurtega.
Dekoratiivsuse aeg: juuni kuni september
Kasvukoht poolvarjuline, muld toitainete ja huumuserikas, niiske kuid hea veeläbilaskvusega.

Hosta lancifolia, Värska, 10.07.2016

4. Väike igihali (Vinca minor).
Perekond igihali (Vincea), sugukond koerakoolulised (Apocynaceae).
Päritolumaa: Euroopa, Kaukasus.
Mõõtmed: kõrgus 10-15cm, ruutmeetrile 16 taime.
Haabitus: madal, roomav, alt puitunud võrsetega poolpõõsas
Dekoratiivsuse aeg: mai-juuni.
Kasvukoht: poolvarjuline, niiskem muld, kuid kasvab ka tavalisel aiamullal.

Vinca minor, Räpina, 04.07.2016

Happelisele pinnasele
5. Südajas tiarell (Tiarella cordifolia)
Perekond tiarell (Tiarella), sugukond kivirikulised (Saxifragaceae).
Päritolumaa: Põhja-Ameerika.
Mõõtmed: 10-30cm, ruutmeetrile 16 taime
Haabitus: pinda kattev roomav taim, rohkete võsunditega
Dekoratiivsuse aeg: mai kuni juuni
Kasvukoht: eelistab niiskemat huumusrikast mulda, varjulist kuni poolvarjulist kasvukohta.

Tiarella cordifolia, Räpina, 04.07.2016

 6. Astilbe (Astilbe)
Perekond astilbe (Astilbe), sugukond kivirikulised (Saxifragaceae).
Päritolumaa: Jaapan
Mõõtmed: kõrgus 30-100 cm, taimi ruutmeetrile 4-7
Haabitus: madala juurestiku ja puituva risoomiga põõsasjas puhmik
Dekoratiivsuse aeg: juuli kuni september
Kasvukoht: vajavad niisket, huumusrikast mulda, mis on veidi happeline. eelistavad poolvarjulist kasvukohta.

Astilbe, Räpina, 04.07.2016

 Pinnakattepüsikud
7. Roomav akakapsas (Ajuga reptans)
Perekond akakapsas (Ajuga), sugukond huulõielised (Lamiaceae).
Päritolumaa: algkodu on Euroopa, levinud ka Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas.
Mõõtmed: kõrgus 5-25 cm, ruutmeetrile 10-16 taime.
Haabitus: tugeva kasvuga, juurevõsundite abil leviv pinnakatte taim.
Dekoratiivsuse aeg: mai kuni juuli
Kasvukoht: sobib päikeseline kuni poolvarjuline koht ning huumusrikas niiske muld

Ajuga reptans, Räpina 04.07.2016

8. Harilik metspipar (Asarum europaeum)
perekond metspipar (Asarum), sugukond tobiväädilised (Aristolochiaceae).
Päritolumaa: Altai, Euroopa kuni siberini.
Mõõtmed: kõrgus 5-10cm, ruutmeetrile 16 taime.
Haabitus: roomav, madal pinnakattetaim
Dekoratiivsuse aeg: aprill kuni mai
Kasvukoht: viljakas, parajalt niiske muld

Asarum europaum, Räpina, 04.07.2016

SIBULLILLED (3)
1. Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis)
Perekond lumikelluke (Galanthus), sugukond amarüllilised (Amaryllidaceae).
Päritolumaa: Kesk- ja lõuna- Euroopa.
Mõõtmed: kõrgus 10-20cm, ruutmeetrile 25 taime
Haabitus: püstja puhmikuga sibultaim.
Dekoratiivsuse aeg: märts kuni aprill
Kasvukoha iseloomustus: poolvarjuline, huumuserikas, niiske muld.

Galanthus nivalis, Abissaare küla, 09.04.2016

2.Tulp (Tulipa)
perekond tulp (Tulipa), sugukond liilialised (Liliaceae).
Päritolumaa: Aasia
Mõõtmed: kõrgus 20-50cm, ruutmeetrile 11 taime
Haabitus: püstja puhmiku moodustav sibultaim, pärast õitsemist kuhtub.
Dekoratiivsuse aeg aprill kuni juuni
Kasvukoha iseloomustus: päikeseline kuni poolvari, neutraalne kuni leeliseline huumuserohke parasniiske savimuld.

Tulipa, Abissaare küla, 22.05.2016

Tulipa, Mõniste, 22.05.2016

3. Gladiool (Gladiolus).

Perekond gladiool (Gladiolus), sugukond võhumõõgalised (Iridaceae).

Päritolumaa: Aafrika

Mõõtmed: kõrgus 40-120cm, 

Haabitus: püstine

Dekoratiivsuse aeg: õitseb juuli kuni september 

Kasvukoha iseloomustus: kasvukoht tuleks valida selliselt, et ta oleks tuulte eest kaitstud, kuid päikesele avatud. Pinnas peaks olema vett hästi läbilaskev, kerge lõimisega huumuserikas liivsavi muld. Gladiool ei talu pinnases seisvat vett, samuti läbikuivanud pinnast. 

Gladiolus, Põltsamaa, 23.07.2016

VEE- JA KALDATAIMED (2)
1. Valge vesiroos (Nymphaea alba).
perekond vesiroos (Nymphaea), sugukond vesiroosilised (Nymphaeaceae).
Päritolumaa: Euroopa
Mõõtmed: kõrgus 50-100cm, ruutmeetrile üks taim.
Haabitus: ujulehtedega veetaim, mitme sentimeetri jämeduse risoomiga
Dekoratiivsuse aeg: juuni kuni august
Kasvukoha iseloomustus: päiksepaisteline, pinnas savikas, vesi soe kuni 80cm sügavune.

Nympaea alba, Värska, 19.08.2016

2.Kilpleht (Darmera peltata)
Perekond kilpleht (Darmera), sugukond kivirikulised (Saxifragaceae).
Päritolumaa: USA
Mõõtmed: kõrgus 80-120cm, ruutmeetrile 1-3 taime, istutamisel vahekauguseks jätta 80-100cm.
Haabitus: püstine, levib jämedate risoomide abil
Dekoratiivsuse aeg: aprill kuni mai.
Kasvukoha iseloomustus: eelistab poolvarjulist kasvukohta ja sügavapõhjalist toitainete- ja huumuserikast niiskemat mulda. Kui muld on küllalt niiske, võib kasvada ka päikesepaistel.

Darmera peltata, Räpina, 04.07.2016

SUVELILLED (6)
1. Aedkannike ehk võõrasema (Viola x wittrockiana)
Perekond kannike (Viola), sugukond kannikeselised (Violaceae)
Päritolumaa: Euroopa, Aasia
Mõõtmed: kõrgus 20-25cm, õie läbimõõt 10cm, vahekaugus istutamisel 20cm.
Haabitus: püstine
Dekoratiivsuse aeg: aprill kuni september
Kasvukoha iseloomustus: kasvab hästi ja õitseb rikkalikult niiskemapoolsemas toitaineterikkas mullas päikesepaistelisel kasvukohal. Talub hästi ka poolvarju. Põua ajal tuleb kasta.

Viola x wittrockiana, Abissaare küla, 09.04.2016

 2. Pruudisõlg (Zinnia elegans).
Perekond pruudisõlg (Zinnia), sugukond korvõielised (Asteraceae)
Päritolumaa: Mehhiko
Mõõtmed: kõrgus 20-50cm, õie läbimõõt 3-5cm, vahekaugus istutamisel 20cm.
Haabitus: laiuv puhmas, millel on püstised võrsed.
Dekoratiivsuse aeg: juulist kuni oktoobrini.
Kasvukoha iseloomustus: Tahab kobedat, vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda ja päikeselist sooja kasvukohta. Talub ka poolvarju. Juured ei kannata liigset mullaniiskust ega -kuivust.

Zinnia elegans, Abissaare küla, 09.08.2016

 3. Põõsas-hõbekakar (Argyranthemum frutescens).
Perekond hõbekakar (Argyranthemum), sugukond korvõielised (Asteraceae).
Päritolumaa: Kanaari saared
Mõõtmed: kõrgus 30-60cm, õie läbimõõt 2-5cm, vahekaugus istutamisel 30cm
Haabitus: puhmasjas poolpõõsas
Dekoratiivsuse aeg: juuni kuni oktoober
Kasvukoha iseloomustus: kasvab viljakal aiamullal, päikeselisel ja mitte väga kuumal kasvukohal. Talub hästi pügamist.

Argyranthemum frutescens, Räpina, 08.07.2016

  4. Alatiõitsev begoonia (Begonia x semperflorens)
Perekond begoonia (Begonia), sugukond begoonialised (Begoniaceae)
Päritolumaa või piirkond: Brasiilia, Argentiina
Mõõtmed: kõrgus 20-30cm, õie läbimõõt 2,5cm, vahekaugus istutamisel 20cm, ruutmeetrile 35 taime.
Haabitus: püstine puhmas
Dekoratiivsuse aeg: juuni kuni oktoober
Kasvukoha iseloomustus: eelistab toitaineterikast kobedat mulda päikeselisel või poolvarjulisel kasvukohal. Kasvab ka puude all täisvarjus, kuid seal ei õitse nii rikkalikult ja kipub välja venima.

Begonia x semperflorens 'Doublet Pink', Räpina, 08.07.2016

 5. Värd-kirinõges (Coleus blumei)
Perekond kirinõges (Coleus), sugukond huulõielised (Lamiaceae).
Päritolumaa: Aasia, Aafrika
Mõõtmed: kõrgus 30-50cm, vahekaugus istutamisel 15-20cm
Haabitus: tihe puhmas, harunenud püstiste vartega.
Dekoratiivsuse aeg: õitseb juunis-juulis, dekoratiivne kogu suve.
Kasvukoha iseloomustus: kasvab hästi toitaineterikkas mullas soojal päikeselisel ja poolvarjulisel kasvukohal. Varjus lehtede värvierksus tuhmub ja need muutuvad sageli roheliseks. Ei kannata läbikuivamist.

Coleus blumei, Räpina, 08.07.2016

6. Harilik saialill (Calendula officinalis).
Perekond saialill (Calendula), sugukond korvõielised (Asteraceae).
Päritolumaa: vahemeremaad
Mõõtmed: kõrgus 20-60cm, vahekaugus istutamisel 20-30cm
Haabitus: püstine
Dekoratiivsuse aeg: juunist kuni oktoobrini
Kasvukoha iseloomustus: kõige paremini kasvab niiskemal rammusal aiamullal ja päikesepaistelisel kohal.

Calendula officinalis, Värska, 10.07.2016

KÕRRELISED (3)
1. Hall aruhein (Festuca glauca)
Perekond aruhein (Festuca), sugukond kõrrelised (Poaceae)
Päritolumaa: Kagu-Prantsusmaa, Põhja-Itaalia.
Mõõtmed: kõrgus 15-30cm, ruutmeetrile taimi 6-11 tk.
Haabitus: poolkerajas puhmik.
Dekoratiivsuse aeg: õitseb juuni kuni juuli
Kasvukoha iseloomustus: Päikesepaisteline ning soe, muld lahja, hea veeläbilaskvusega, kuiv, võib ka aluseline olla.

Festuca glauca, Põlva, 04.08.2016

2. Ainuroog (Hakonechloa macra).
Perekond (Hakonechloa), sugukond kõrrelised (Poaceae).
Päritolumaa: Jaapan.
Mõõtmed: kõrgus 30-60cm.
Haabitus: hõredapoolne puhmik.
Dekoratiivsuse aeg: õitseb juuli kuni august
Kasvukoha iseloomustus: päikesepaisteline kuni poolvari, soe, muld huumusrikas, mõõdukalt niiske.

Hakonechloa macra, Nulga küla, 06.07.2016

3. Lakkoder (Hordeum jubatum)
Perekond oder (Hordeum), sugukond kõrrelised (Poaceae).
Päritolumaa: Põhja-Ameerika
Mõõtmed: 20-50cm, vahekaugus 20cm
Haabitus: madalakasvuline tihe puhmas
Dekoratiivsuse aeg: juuli kuni august
Kasvukoha iseloomustus: päikeseline kasvukoht, lubjakas vett hästi läbilaskev muld.

Hordeum jubatum, Nulga küla, 06.07.2016

SÕNAJALAD (2)
1. Maarja-sõnajalg 'Linearis Polydaktylon' (Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydaktylon').
perekond sõnajalg (Dryopteris) , sugukond sõnajalalised (Dryopteridaceae).
Päritolumaa: Euroopa, Ameerika.
Mõõtmed: kõrgus 60-90cm
Haabitus: püstine.
Dekoratiivsuse aeg: juuni kuni oktoober
Kasvukoha iseloomustus: varjuline kuni poolvarjuline, jahe, niiske huumusrikas muld.

Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydaktylon', Räpina, 08.09.2016

2. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris)
perekond laanesõnajalg (Matteuccia), sugukond naistesõnajalalised (Woodsiaceae).
Päritolumaa: Euroopa kuni Hiina
Mõõtmed: 80-150cm, ruutmeetrile 1-2 taime
Haabitus: püstine, lehterjas.
Dekoratiivsuse aeg: juuni kuni oktoober
Kasvukoha iseloomustus: varjuline kuni poolvarjuline, sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline huumusrikas muld.

Matteuccia struthiopteris, Värska, 20.08.2016

KÖÖGIVILJATAIMED (3)
1. Harilik tomat (Solanum lycopersicum)
perekond tomat (Solanum), sugukond maavitsalised (Solanaceae).
Päritolumaa: Lõuna-Ameerika (Peruu).
Mõõtmed: 20-250cm, istutamise vahekaugus 30cm, 4-5 taime ruutmeetrile
Haabitus: püstine.
Dekoratiivsuse aeg: saaki saab juuli kuni oktoober
Kasvukoha iseloomustus: kasvuhoone, päikeseline.

Solanum lycopersicum, Abissaare küla, 31.07.2016

2. Rullkõrvits (Cucurbita pepo var cylindrica)
perekond kõrvits (Cucurbita), sugukond kõrvitsalised (Cucurbitaceae).
Päritolumaa: Kesk- ja Lõuna-Ameerika
Mõõtmed: 40-60cm, istutuse vahekaugus 90cm
Haabitus: püstine, laiuv.
Dekoratiivsuse aeg: viljad valmivad juuli kuni september
Kasvukoha iseloomustus: päikeseline kasvukoht, viljakas, kohev muld.

Cucurbita pepo var cylindrica, Abissaare küla, 31.07.2016

3. Harilik kurk (Cucumis sativus)
perekond kurk (Cucumis), sugukond kõrvitsalised (Cucurbitaceae).
Päritolumaa: Aasia, India
Mõõtmed: kõrgus 1-5 m, istutuse vahekaugus 30cm
Haabitus: roomav, roniv.
Dekoratiivsuse aeg: viljad valmivad juuli kuni september
Kasvukoha iseloomustus: päikeseline, huumuserikas muld, nõudlik mulla viljakuse suhtes.

Cucumis sativus, Abissaare küla, 10.08.2016

MAITSETAIMED (3)
1. Aedsalvei 'Tricolor' (Salvia officinalis 'Tricolor')
perekond salvei (Salvia), sugukond huulõielised (Lamiaceae).
Päritolumaa: Vahemeremaad
Mõõtmed: kõrgus 30-75cm, istutuse vahekaugus 45-50cm
Haabitus: püstine poolpõõsas
Dekoratiivsuse aeg: juuni kuni juuli
Kasvukoha iseloomustus: päikeseline, soe, kuiv kasvukoht. Muld peab olema lubjarikas, viljakus pole nii oluline.

Salvia officinalis 'Tricolor', Räpina, 05.07.2016

 2. Basiilik 'Magic White' (Osimum basilicum).
perekond basiilik (Osimum), sugukond huulõielised (Lamiaceae).
Päritolumaa: India idaosa ja Iraan.
Mõõtmed: kõrgus 15-40 cm, istutuse vahekaugus 30-40 cm
Haabitus: püstine puhmas
Dekoratiivsuse aeg: juuli kuni august
Kasvukoha iseloomustus: eelistab sooja huumuserikast kerget mulda, valgusküllast kasvukohta.

Osimum basilicum 'Magic White', Räpina, 05.07.2016

 3. Apteegitill 'Di Firenze' (Foeniculum vulgare 'Di Firenze').
perekond apteegitill (Foeniculum), sugukond sarikalised (Apiaceae).
Päritolumaa: Lõuna- ja Kesk-Aasia.
Mõõtmed: kõrgus kuni 2 m, istutuse vahekaugus 20cm
Haabitus: püstine
Dekoratiivsuse aeg: juuli kuni august
Kasvukoha iseloomustus: päikeseline avatud ja soe kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja savisegune. Mulla suhtes ääretult nõudlik.

Foeniculum vulgare 'Di Firenze', Räpina, 05.07.2016

Kasutatud Kirjandus:
1. Haberer, M. 300 kaunist aiataime. 2013
2. Halsall, L. Sinu köögiviljaaed. 2013
3. Kukk, T. Eesti taimede kukeaabits. 2015
4. Kuusk, H. Aiast ja aia tagant. Lilled minu köögis. 2013
5. Kuusk, H. Eksootilised viljad koduaias. 2012
6. Laansoo, U. Taimeraamat 2009
7. Rauch, A. Püsililleleksikon. 2004
8. Spohn, M & Spohn, R. Mis lill see on? 2008
9. Tara, A-K. Suvelilled. 2009

Köögivilja- ja maitsetaimed!

KÖÖGIVILI!
Saage tuttavaks, see on lillkapsas ehk õisikkapsas (Brassica oleracea var. botrytis).
Arvatakse, et lillkapsas pärineb Vahemere idakaldalt. Esimesed andmed tema kohta pärinevad araabia botaanikutelt. 19. sajandist alates kasvatatakse lillkapsast edukalt paljudes maades.

 

LILLKAPSA KASVUNÕUDED: 
*Vajab toitainerohket mulda: lämmastikku (lehtede moodustumiseks), fosforit, kaaliumi, kaltsiumi (ilma selleta õisik pruunikas või mädane), bolübdeeni ja boori. 
*Vajab päikesepaistelist kasvukohta.

*Niiskusenõudlik kultuur, eriti lehtede moodustumise ja kasvu ajal.

*Õisikud moodustuvad temperatuuril +15 kuni +18 kraadi.

*Eelistab kergeid liivsavimuldasid (sobiv pH 6,5-7,5 seega nõrgalt happeline või neutraalne). 

TOIDUKS KASUTAMINE JA KEEMILINE KOOSTIS: 
*Lillkapsas kuulub dieetköögiviljade hulka. Toiduks tarvitatakse õisikut, mis koosneb mahlakatest lühikestest, mitmekordselt harunenud ja tihedalt üksteise kõrval asetsevatest õievartest koos vähearenenud õiepungadega.

*Õisiku toiteväärtus on suur, kuid kestaine- ja sinepiõlisisaldus on väike, seepärast sobib ta mao- ja soolehaigetele. Tänu õrnale rakustruktuurile on kergesti seeditav köögivili. Sobib söögiks seedetraktihaiguste korral. Sisaldab rohkesti vitamiine ja mineraalaneid (foolhapet, kaaliumi, B6-vitamiini, vaske). Lillkapsa valk on kergesti omastatav ja selles on palju aminohappeid (kõige rohkem glutamiinhapet ja aspartaamhapet). Märkimisväärselt on temas ka c-vitamiini.
*Lillkapsast saab valmistada maitsvaid roogi, ta sobib konserveerimiseks ja sügavkülmutatult säilitamiseks.

 

KASVATAMISE VÕIMALUSED: 
Varajase saagi saamiseks külvatakse märtsi II dekaadil külvikassetidesse või kastidesse. Soovitav on külvata kahenädalaste vahedega, et saak valmiks pidevalt. Viimane külv tehakse hiljemalt 15. juunil.

Otse avamaale külvatakse mai I ja II poolel. 

Istikud istutatakse kasvukohale mai esimestel päevadel. Taimede vahekaugus oleneb sordist, kuid enamasti on see 30-45cm. Enne istutamist tuleks taimi karastada. Umbes nädala aja jooksul tuleks istikud viia õue ja ööseks tuppa tagasi tuua. Istikud võib katta kattelooriga, see kiirendab taimede arengut ja saagi valmimist.

HOOLDUS JA SAAGIKORISTUS:

*Kasvuajal haritakse reavahesid korduvalt. Viimase harimise ajal taim mullatakse.

*Kui kapsapead välja arenevad painuta mõni leht üle selle, nii hoiad ära päikesepõletuse ja vajadusel pakud kaitset külma eest.

*Kui pead on saavutanud paraja suuruse lõika need ära. Õisiku pea läbimõõt peab olema vähemalt 8cm. *Pead on parimad värskelt, kuid need võib ka mõneks päevaks külmkappi panna.

KAHJURITE TÕRJE: 
*Kahjuritega võitluses on efektiivne nende käsitsi ära korjamine (ussid, munad). 
*Proovige sellist liblikate hirmutamise meetodit. Pange keppide otsa tühjad munakoored ja pange taimede vahele. 
*Püstita taimede ümber võrk maksimaalse võrgusilmasuurusega 1cm. See hoiab eemale kapsaliblikad ja linnud. 
*Taimi pritsitakse küüslaugu leotisega, millele on lisatud seepi. 300 gr küüslauku riivida ja lisada 10 liitrile veele, lasta seista ning kurnata ja lisada 50-100 gr riivitud seepi. 

Tuttavate valgepäiste lillkapsaste kõrval on olemas ka selliseid, mille pea on hoopis värvikalt lilla, oranž või roheline.

  

MAITSETAIM! 

Suure mungalille kodumaa on Lõuna-Ameerika. Ta kultuuristati dekoratiivtaimena juba 17. sajandil ning temast on aretatud mitmeid sorte. Arvatavasti levis mungalill Euroopas ja sattus ka Eestisse munkade vahendusel, kes teda kasvatasid kloostriaedades kui lillekultuuri, ravitoimelist salatitaime ning viinamäetigude söödataime. 

 

Kasutatud kirjandus:

Halsall, L. Sinu köögiviljaaed. 2013

Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed.1986

Kleerman, M. Köögiviljad aeda. 2003

Paasik, T. Moodne köögiviljaaed.2008

Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 

https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas

https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill

https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill#/media/File:Tropaeolum_majus_2005_G1.jpg

https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Bloemkool.jpg

https://www.foodforests.eu/products/tropaeolum-majus-nasturtium-gleam-mixed-semi-double 
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Cavolfiore_2_da_TRATTORIA_MARCO.JPG
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:PurpleCauliflower.jpg
https://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas#/media/File:Cauliflower_Fractal_AVM.JPG
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill 
http://blogi.ee/kerttuaed/category/lillkapsas/

Sõnajalgtaimed

Ristsõna!
Selles rägastikus tuleb kõigepealt välja nuputada vajaminevad sõnad. Iga sõna kohta on antud vihjed. Seejärel tuleb see sõna üles leida täherägastikust. Sõnad kulgevad vabalt valitud suunas sirgjooneliselt, kas horisontaalselt, diagonaalselt või vertikaalselt. Vihjed on reastatud tähestikulises järjekorras. Vastuse saate kokku lugeda hallide ruutude reast.

 

Poolvarjuline kasvukoht, muld toitaineterikas, niiske. 1) Kuningosmunda (Osmunda regalis) 100-200cm kõrgune püstine kohev puhmik. Helerohelised liitlehed on  suvehaljad. Lehtede ülaossa võivad tekkida omapärased värvilisi eoseid kasvatavad moodustised. 2) Harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) 50-120cm kõrgune. Eoskuhjad: neerjad, lehekeste alaküljel. Suvehaljad lehed on õrnad erk- kuni kollakasrohelised.  3) Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) kuni 150 cm kõrge. Istutuse vahekaugus 80cm. Helerohelised lehed moodustavad korrapärase lehtri, suve lõpus ilmuvad lehtri keskele püstised tumepruunid, eoseid kandvad lehed.  4) Carmichaeli käoking 'Arendsii' (Aconitum carmichaelii 'Arendsii'). Kuni 110 kõrgune, tugevate püstiste õisikuvartega tihe puhmik. Lehed suured, tumerohelised. Võrsete tipus suured tume-sinakasvioletsed õisikud. Õitseb septembris-oktoobris.  5) Punane epimeedium (Epimedium x rubrum) 30 cm kõrgune, põõsasjas. Lehed kolmetised, lehekesed munajad, tipust teritunud, algul õrnalt punaka tooniga, sügiseks värvuvad intensiivselt punaseks. Väikesed kannusega õied on karmiinpunased, seestpoolt kollakasvalged, koondunud kohevatesse õisikutesse. Õitseb kevadel.  6) Jaapani priimula (Primula japonica) 40-50 cm kõrgune. Lehed piklikud, täkilise servaga, helerohelised. Karmiinpunased õied korrustena männases. Õitseb juunis-juulis.  7) Päideroog (Phalaris arundinacea) 70-150 cm kõrgune. Istutuskaugus 50cm. Lehed on värskelt sinakasrohelised, kuivanult õlekarva. Õied on roosad. Õitseb juuni teisel poolel. 8) Harilik sinihelmikas 'Variegata' (Molinia caerulea 'Variegata'). 30-40cm kõrge. Istutamise vahekaugus 30cm.  Lehed tumerohelised, valgete triipudega. Dekoratiivsuse aeg juuli-august.  LISAÜLESANNE!

Kasutatud kirjandus: http://hansaplant.ee/?op=body&id=601&cid=435&cgid= http://hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2894&cgid=0 http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuningosmunda-uhke-ja-pikaealine-aiasonajalg?id=29582559 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=601&cid=435&cgid= https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ideroog Kuresoo, R; Relve, H; Rohtmets, I. Eesti elusloodus. 2001 Rausch, A. Püsililleleksikon. 2004 http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=134 http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=1007 http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=944 http://www.ybermarket.com/et/a/paideroog-paelrohi-phalaris-arundinacea

Kasutatud pildid:

https://en.wikipedia.org/wiki/Osmunda#/media/File:OsmundaRegalis.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Athyrium_filix-femina#/media/File:Athyrium_filix-femina0.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Matteuccia#/media/File:Matteuccia_struthiopteris.jpg

http://garden-photos-com.photoshelter.com/image/I0000LIT9UD4_Rvw

http://commons.hortipedia.com/wiki/File:Epimedium_rubrum_photo_file_PDB_141KB.jpg

https://dorsetperennials.co.uk/product/primula-japonica-carminea/

https://en.wikipedia.org/wiki/Phalaris_arundinacea#/media/File:Phalaris_arundinacea_1.jpg

http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=435&catb=1

https://en.wikipedia.org/wiki/Phegopteris#/media/File:Phegopteris_hexagonoptera1.JPG

https://en.wikipedia.org/wiki/Cystopteris#/media/File:Cystopteris_fragilis_kz1.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Cheilanthes#/media/File:Cheilanthes_parryi_1.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Blechnum#/media/File:Blechnum_chilense_1.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Polypodium#/media/File:Polypodium_vulgare_%28aka%29.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Polystichum#/media/File:Polystichum_setiferum0.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Woodsia#/media/File:Illustration_Woodsia_alpina0.jpg

https://en.wikipedia.org/wiki/Asplenium#/media/File:Asplenium_trichomanes_subsp_quadrivalens.jpg